Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

classic Classic list List threaded Threaded
12 messages Options
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

Mikhail Reznichenko
Kiiresti arenevas maailmas on raske olla ilma nutiseadmeta. Tänapäeval kõikidel, isegi meie vanaemadel ja isadel on olemas mingi nutitelefon, millega saab Netis surfata ja mängida. Aga umbes 20 aastat tagasi inimesed isegi ei saanudki kujutada ette, et tuleb selline IT valdkonna arendus, et täna isegi 2-aastane laps saab nutitelefoni või tahvelarvutiga kiiresti hakkama saama. Sellest kohe tuleb ette küsimus, mis ootab meid tulevikus? Kuidas hakkavad tehnoloogiad arendama? Mis tuleb nutiseadmete asemel?
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

Sergei_Hristoforov
Arvan, et kuna inimesed pidevalt arendavad tehnoloogiat ja pärast tehnoloogia juba muudab inimese elu ja see tsükkel käib kiiremini ja kiiremini, on päris raske ennustada kuidas see kõik välja nöeb 10-20 aasta pärast.
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

karen.grigorjan
In reply to this post by Mikhail Reznichenko
Selle kohta on päris palju ilukirjandust (ja seega ka filme, animatsioonfilme and so on) ilmunud. Sellised žanrid nagu "cyberpunk" ja  "sci-fi" on just arenevate tehnoloogiate tulevikust. Minu poolt on Japaani animatsiooni film Ghost in the shell 1-2 rangelt soovitatud (kuid kohati on päris "nooruslik" anime, aga püstitab tõsiseid teemasid) .  Seal on päris sügavalt uuritud tehnoloogiate eetilised ja fisoloosofilised aspektid.
Additional reading: http://bestsciencefictionbooks.com/best-cyberpunk-books.php
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

Piret Reinumägi
Kui juba filmide ja sarjade peale jutt läks...Ma omalt poolt tooksin välja sellise brittide sarja nagu Black Mirror.( Esimese seasoni viimane osa eriti hea minu meelest). Ma ei ole just eriline ulme fänn, aga see sari on tehtud nii hästi, et see sci-fi pool on nii loomulik, et tundub, et nii ju võikski olla.
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

SilleLehtsaar
Minu nägemus sellest, kuhupoole me tulevikus suundume on 3D hologrammid ning tehnika mõõtmete oluline vähenemine. Näiteks asendub Apple "Siri" modellivälimusega hologramm assistendiks. Nii muutub tehnika taas personaalsemaks (aga mitte reaalsemaks).
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

ErikP
In reply to this post by Mikhail Reznichenko
Järgmise kahekümne aasta jooksul ootavad meid suuremad muutused energia talletamises ja meditsiinis.
 
Energia talletamine, on praeguse aja tehnoloogia suur proovikivi. Aina luuakse uusi lahendusi - võtame näitena mitmest foorumiteemast läbi käinud nutiseadmed, on need siis kellad, telefonid või muud sarnased seadmed. Kõigi nende ühine probleem on energia talletamine.
Kui nutitelefoni aku peab aktiivse kasutuse puhul vastu vaid ühe päeva, siis see selgelt liiga vähe. Rääkimata ajast, mis kulub selle laadimiseks - kui telefoni laadimine võtaks aega 30 sekundit, siis võiks see ka päeva vastu pidada, aga mitu tundi laadimist selleks, et sellega üks päeva hakkama saada on selgelt liiga vähe. Loodan varsti näha seadmeid, mille aku kestust loetakse kuudes või aastates, mitte tundides ja päevades.

Meditsiin on teine valdkond, kus tehnoloogia, sh energia talletamise, areng saaks teha suuri tegusid. Märksõnadeks võiks siin olla nanomeditsiin ja personaalmeditsiin. Esimese puhul lähenetakse patsiendi kaebustele ja vajadustele molekulaarsel tasandil - näiteks vähirakkude hävitamine/ravimine ükshaaval välja selekteerides. Teise puhul patsiendi unikaalsuse kaardistamine ning seejärel ravimine vastavalt sellele unikaalsusele.
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

Krista Vainik
CONTENTS DELETED
The author has deleted this message.
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

LiinaLaumets
In reply to this post by ErikP
Nõus Erikuga, et meditsiini ja energia valdkondi ootavad suured muutused ees, sest saavutada on veel palju. Lisaksin veel materjaliteaduse arengu, mis puudutab pea kõiki eluvaldkondi sh IKT. Pidevalt on nõudlus uute materjalid (kergemate, vastupidavamate, nutikamate jne) järgi, kunagi ei olda olemasolevaga rahul. Oluliseks motivaatorika on ka (looduslike) ressursside puudus pidavalt ülerahvastuvas maailmas. Seega tuleb olla nutikas piiratud ressursside juures!
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

KristiNõlvak
This post was updated on .
In reply to this post by Mikhail Reznichenko
Kui filmide peale juba jutt läks, siis mul tuleb film "Her" meelde, kus inimene oli suhtes tehisintellektiga. Mina loodan küll väga, et suudame säilitada reaalsusetaju ja pigem oleksin tagasihoidlik lilleliste tulevikuprognooside osas.
Arvan, et peame olema väga ettevaatlikud mida loome, kuna luues midagi endast kiiremat, võimsamat ja loovalt mõtlevat, on võimalik et me ei suuda seda hiljem enam ohjata.
ss
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

ss
In reply to this post by Mikhail Reznichenko
Isejuhtivate autode saabumisega muutub transpordisüsteem radikaalselt. Nende puhul pole enam küsimustki et kas need kasutusse tulevad, vaid pigem millal. Ma ise optimistlikult pakuks et aastaks 2035 on maailmas juba vähemalt üks suurlinn kus inimjuhtidega autod on lausa keelatud. Nendega seoses muutub ka ühistranspordivõrk, umbes sarnaseks nagu Helsingis käiv pilootprojekt (https://kutsuplus.fi/home ): valid oma nutiseadmest kust kuhu sõita tahad ja programm moodustab optimaalsed liinid vastavalt sõitjate soovidele dünaamiliselt.

Nutiseadmed muutuvad ilmselt tulevikus millekski Google Glass laadseks, niipea kui keegi suudab välja mõelda kuidas kasutajatel neid mugav juhtida oleks, ilmselt häälkäsklused selleks ei sobi, kätega vehkimine ka mitte. Tervishoiu poolelt, arvatavasti järjest rohkem arendatakse välja igasuguseid sensoreid sinu bioloogiliste parameetrite jälgimiseks mis on ka sinu nutiseadmega ühendatud. Enamike haiguste tuvastamine käiks täiesti automaatselt ja kiiresti.

Eluasemete koha pealt pakuks et tekivad off-the-grid majad, mis suudavad kõiki mugavusi pakkuda ilma et oleks vaja ühendusi elektri, vee või soojusvõrguga. Parem transpordivõrk ja rohkem võimalusi oma tegevusi virtuaalselt ajada tekitavad deurbanisatsiooni. Linnad hakkavad vaikselt inimestest tühjaks jääma.
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

Pirjo Elbrecht
In reply to this post by Mikhail Reznichenko
Ma arvan, et nutiseadmed integreeritakse sisse hoonetesse ning neid hakatakse juhtima kas "aju" lugedes või häälkäskluste abil...
Ning ekraani kui sellist kuvatakse kuskile pinna peale.
Reply | Threaded
Open this post in threaded view
|

Re: Kiiresti arenevad tehnoloogiat. Mis ootab meid tulevikus?

TarmoKuusepalu
In reply to this post by Mikhail Reznichenko
Küsimuse püstitus on natukene ulmelisel alusel. Mitte see ei muuda asjaolusi, et tulevikus mõni auto sõidab ilma juhita (või omab kaugjuhti), vaid kuidas kultuuriliselt inimkond tehnoloogiat kasutama hakkab. Me saame esile tuua piisavalt erinevaid teid tehnoloogiliste lahenduste suundadest, millised meie arvates lähitulevikus elujõulisteks võiksid usutuda aga me unustame vananeva tõetera - iga järgnev põlvkond on erinev eelneva(te)st. "Tehnikavidinad" kasvatavad maast-madalast harjumusi, seega muudatused kajastuvad põlvkondade lõikes. Minu põlvkond armastab paberilt lugeda, tänased teismelised loevad parema meelega "elektroonilist paberit". Seega tulevik toob mitte "erinevate vidinate tulva" vaid kultuurilise muudatuse käitumisharjumustes. See omakorda "karjuva" vajaduse tehnoloogiaks.